Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure Kogudus

SELI-TÕSTAMAA PÜHA VASSILIUS SUURE KOGUDUS

Seli Püha Vassilius Suure kirik asub Seliste külas Pärnu-Varbla maantee ääres paremal pool teed mäekingul.
Kogudus asutati 03.07.1847 äsja õigeusku siirdunud eestlastest. Alguses toimetati jumalateenistusi Pootsi mõisa Kõpu kõrvalmõisa üürihoones, kus üürihinnaks oli 300 rbl aastas.
28.09. 1848 eraldati Pootsi-Kõpu kogudus ja jumalateenistusi hakati pidama Seli mõisa üürihoones. Ka seal tuli maksta küllaltki kõrget üüri 325 rbl aastas, mis küll 1855 oli juba 300 rbl ja 1860 250 rbl aastas.
Alates 01.05. 1860 peeti jumalateenistusi Tõstamaa mõisa talupoja Joann Juhkami vanas puumajas 35 rublase üüri eest. Jumalateenistusi peeti ka Tõhela külas taluhoones 1873.
1875 eraldati Tõhela-Murro ja 1896 Kastna kogudused.
Plekk-katusega ja püramiidja kiivriga kella- ning harjatorniga piklik, kitsama altariosaga laudvooderdusega puukirik ehitati valmis Riias munkade poolt, seejärel toodi lahtivõetult mööda jääteed kohale ja pandi 1861. aastal Selistes kokku.
Kirik pühitseti Riia ülempiiskop PLATONI poolt 16.06.1864 püha peapiiskop Vassilius Suure auks.
Kirikus olnud Rakvere kirikult kingitud puust kujusein oli kaetud valge õlivärviga ning ülekullatud raamistikuga, aujärg altaris oli valmistatud puust.
1906 maalis Riia Vaimuliku Seminari õpilane Vladimir Schmidt kogudusele Kristuse ülestõusmise pühakuju (1,42×1,07).
Siinse piirkonna üks esimesi õigeusku siirdujatest oli Kangru Tõnis, keda usulise tegevuse pärast peksti ja peeti kaks nädalat Viljandis vanglas.
Hariduse andmiseks töötasid koguduses kihelkonnakool (1864) ning Seli (1870-1888), Taga-Nõmme (1876) ja Kastna (1876-1896) abikoolid.
1845-1848 siirdus õigeusku 71% Seli ja Tõstamaa elanikest.
Poole sajandi jooksul asutati 4 õigeusu kogudust.

Seliste kirik sai seest uueks 04.07.2004

Enam kui kuu aega Seliste kirikut uuendanud Rapla töömehed pakkisid eile tööriistad kokku, sest vanasse aega puhastatud palkseinte ja -põrandaga kirik näeb nüüd seest välja kui uus.
Füüsilisest isikust ettevõtjad Kaidu Pärgma ja Rain Roosild kinnitasid, et esialgse kava järgi pidi remont kirikus lõppema jaanipäevaks, kuid töömaht paisus kavandatust suuremaks, sest seinte ja lagede puhastamine lubja- ja krohvikorrast oli puhas käsitöö.
“Masinaga peale minna ei saanud, kaabits ja terashari tulid kasutusele võtta,” selgitas Roosild. Seinte allosa katsid töömehed paari meeri kõrguselt taas värvikorraga, sest puitu imbunud vana õlivärvi polnud võimalik maha kraapida. “Kirikuvalitsusest anti ette, mis värvi seinad värvida,” märkis ta. Seinte toon kõigub roosa, kollase ja beeži vahel.
Seinte ülemise osa palgid ja laelauad võõpasid töömehed üle linaõliga. Pärgma sõnutsi koorusid lubja- ja krohvikorra alt välja 150-aastased palgid, justkui oleksid need eile metsast võetud. Kahju olnuks need taas üle lubjata, nagu esialgu plaanitud.
“Vahetasime vaid mõne palgijupi akende all, muidu on puit ülihästi säilinud,” rääkis Pärgma. Töömehe arvates on omaette ime, et mõneks aastaks ilma meelevalda jäänud ja varisemisohtlikuks muutunud Seliste kiriku sisemus nõnda terveks jäi. “Mungad on omas ajas väärt tööd teinud,” tunnustas Pärgma.
Pühakodade remondile pühendunud Pärgmal ja Roosillal on Seliste kirik seitsmes objekt, Pärnumaal näeb nende kätetööd veel Urissaare ja Kõpu kirikus.
Seliste külaseltsi ja Tõstamaa vallavalitsuse eestvõttel sai Seliste Püha Vassiliuse apostlik õigeusu kirik välisremondi ja uue katuse kolm-neli aastat tagasi.
Remondiks eraldas raha vallavalitsus, 100 000 krooni laekus Rootsist Göteborgi koguduse korjandusest välisremondiks ja 50 000 krooni sisetöödeks.
Seliste kirik sai valmis 1864. Kiriku ehitasid Riia mungad, ehitusdetailid veeti Riiast kohale talvel üle jää. Kogudus tegutses kirikus 1987.